Leevaku süsta- ja kanuuslaalom on Eesti suurim veematkatehnika- ja kärestikuslaalomi võistlus.
Esimesed võistlused peeti Leevil seitsmekümmnedate algul. Alates 2007 aastast peetakse võistlusi Leevaku Hüdroelektrijaama paisul. Mitmekümmne aastaga on see võistlus saavutanud suure populaarsuse kärestikuslaalomi ja veematkamisega tegelevate isikute ja organisatsioonide seas.
Mis on kärestikuslaalom?
Võidab see, kellel on kõige vähem punkte. Igal võistlejal on kaks katset, kirja läheb parima sõidu tulemus. Jões võib olla nii looduslikke kui ka kunstlikke takistusi.
Rada
Slaalomitrassi pikkus on minimaalselt 200m. Rajal kasutatakse ebamääraseid voolukohti ning erinevaid kõrguste vahesid. Voolukiirus võib olla vahemikus nullist kuni mitme meetrini sekundis. Distantsil on 20-25 väravat. Rohelised väravad läbitakse allavoolu, punased väravad vastuvoolu, neid peab olema vähemalt kuus. Väravate läbimist kontrollivad kohtunikud.
Piltlikult koosneb värav kahest jõe kohale riputatud teibast, veepinnast lahutab neid vähemalt 15 cm.
Kui võistleja puudutab väravat, saab ta kahepunktilise karistuse, väravast möödasõit toob kaasa 50-punktilise trahvi. Kõik punktid lisatakse lõpuajale. Väravat ei tohi puudutada ei aerutaja ise, tema paat ega aer.
Vesi ei tohi jões olla madalam kui 40 cm.
Süst ja kanuu
Süstades ja kanuudes on raskuskese nihutatud ettepoole. Paatide maht (kandev osa) on koondunud raskuskeskme juurde, misstõttu süstad on kaotanud otseliikumiskiiruse, aga saavutanud väga hea pööratavuse, mis on tänapäeva slaalomis olulisim.
Sõidutehnika
Slaalomis on tähtis ära kasutada voolu ja selle elemente, et saavutada õige liikumistrajektoor.